Kaasaegne elu on inimkonna ajaloos stressirohkem ja keerulisem kui kunagi varem. Me kõik pendeldame tuleviku pärast muretsemise ja igapäevaste ülesannete vahel. Ärevuse, depressiooni või keeruliste emotsioonide käes kannatades otsivad paljud inimesed psühholoogilist abi. Üks teaduslikult tõestatud ja tõhus meetod psühholoogiliste probleemide lahendamiseks on kunstiteraapia – psühhoteraapia vorm, kus kunstist saab eneseväljenduse, uurimise ja tervenemise tööriist. See lähenemine aitab nii täiskasvanutel kui ka lastel toime tulla sisemiste kogemustega, parandada emotsionaalset seisundit ja leida harmooniat.

Kunstiteraapia pole lihtsalt joonistamine või voolimine. See on teaduslikult põhjendatud meetod, mis ühendab psühholoogia ja loovuse. Kunstiteraapia peamine eesmärk on aidata inimesel väljendada oma tundeid ja mõtteid loovprotsessi kaudu, isegi kui ta ei suuda või pole valmis seda sõnadega tegema. Meetod põhineb ideel, et millegi uue loomise protsess aitab inimesel oma emotsioone mõtestada, olulistele küsimustele vastuseid leida ja sisemist tasakaalu saavutada. Loovus pakub ligipääsu alateadlikele kogemustele, möödudes ratsionaalsetest kaitsemehhanismidest. Kunstiteraapia keskendub protsessile, sümboolikale ja tunnetele, mitte tulemusele, seega pole kunstilised oskused vajalikud.

Täiskasvanute jaoks pakub kunstiteraapia võimalust:

• Hallata stressi ja ärevust. Looming aitab vähendada kortisooli – stressihormooni – taset ja parandada üldist emotsionaalset seisundit.
• Väljendada allasurutud emotsioone. Paljud täiskasvanud pole harjunud või ei suuda oma tunnetest rääkida. Joonistamine, skulptuur või kollaaž võimaldavad seda teha turvalisel viisil.
• Mõista keerulisi elusituatsioone. Kunstiteoste analüüsi kaudu aitab kunstiterapeut kliendil näha uusi lahendusi.
• Tõsta enesehinnangut. Midagi unikaalset luues saab inimene inspiratsiooni ja motivatsiooni.
• Taastuda pärast tõsiseid emotsionaalseid läbielamisi. Mõnikord on kunstiteraapia ainus sobiv meetod psühholoogiliseks taastumiseks, kuna see ei nõua verbaalset eneseväljendust ja võimaldab traumaatiliste kogemustega pehmelt töötada.

Laste jaoks on loovus loomulik keel, mis juba varasest east aitab neil maailma mõista, tundeid väljendada ja kogemusi analüüsida. Joonistamise, voolimise või kollaažide loomise kaudu leiavad lapsed unikaalse viisi oma tunnete väljendamiseks, eriti kui nad ei suuda seda sõnadega väljendada. Kunstiteraapia on ainus vahend, mis võimaldab turvaliselt toime tulla ärevuse, hirmude, stressi ja isegi psühholoogiliste traumadega. Uuringud näitavad, et loominguline tegevus aktiveerib aju tööd, parandab selle poolkerade omavahelist sidet, arendab kognitiivseid oskusi ja aitab kaasa emotsionaalse eneseregulatsiooni kujunemisele. Kunstiteraapias õpib laps oma tundeid mõistma, neile sümboolse väljenduse andma ja järk-järgult emotsioonidega toime tulema. See vähendab impulsiivsust, aitab käitumisprobleemidega toime tulla, tugevdab keskendumisvõimet, vähendab agressiivsust ja arendab emotsionaalset intelligentsust, luues aluse psühholoogilisele heaolule ja enesekindlusele.

Kunstiteraapia lahendab mitmeid psühholoogilisi probleeme

Kunstiteraapia sobib paljude psühholoogiliste probleemide lahendamiseks, sealhulgas:

• Ärevus- ja depressioonihäired.
• Suhete probleemid.
• Raskused laste ja vanemate suhtluses.
• Posttraumaatiline stressihäire (PTSD).
• Madal enesehinnang ja hirmud.
• Kohanemisraskused (lastel).

Miks ei tasu kunstiteraapiat karta?

Mõned inimesed kardavad, et kunstiteraapia pole nii tõsiseltvõetav kui traditsioonilised psühhoteraapia vormid. Tegelikult on see teaduslikult tõestatud meetod, mida kasutatakse üle kogu maailma. Kunstioskused pole olulised – oluline on soov end avastada ja oma emotsioone uurida.

Uuring, mis avaldati ajakirjas The Arts in Psychotherapy, näitas, et kunstiteraapia vähendab tõhusalt depressiooni ja ärevuse sümptomeid krooniliste haigustega patsientidel. Kentucky Ülikooli uuring kinnitas, et kunstiteraapia aitab PTSD sümptomitega veteranidel edukalt toime tulla. Ajakirjas Journal of Autism and Developmental Disorders avaldatud andmed näitasid, et kunstiteraapia aitab autismiga lastel parandada sotsiaalseid oskusi ja vähendada ärevust.

Paljud psühholoogid kasutavad samuti kunstiteraapia elemente, kui verbaalsed meetodid ei ole piisavad – näiteks laste, teismeliste, inimestega, kellel on raskusi emotsioonide väljendamisega või traumaatiliste kogemuste korral.. Kunst aitab mööduda ratsionaalsetest kaitsemehhanismidest, vabastada allasurutud tundeid ja turvaliselt töödelda valusaid mälestusi. Raamatus „Kõik sõltub isast. Isa figuuriga töötamine psühhoteraapias“ rõhutavad autorid Julia Zotova ja Maria Letutševa, et joonistamine, voolimine või kirjade kirjutamine aitavad klientidel sügavamalt mõista oma tundeid ja suhet isaga. Loovus aitab mööduda ratsionaalsetest kaitsemehhanismidest, andes juurdepääsu alateadlikele kogemustele ning toetades nende mõistmist ja integreerimist. Seega muutuvad loovmeetodid tõhusaks vahendiks isa figuuriga töötamisel, aidates kaasa emotsionaalsele tervenemisele ja isiklikule arengule.

Kokkuvõte

Kunstiteraapia on õrn, kuid võimas tööriist emotsioonidega töötamiseks, mis sobib nii täiskasvanutele kui ka lastele. See meetod võimaldab mitte ainult lahendada aktuaalseid psühholoogilisi probleeme, vaid arendab ka võimet nendega tulevikus toime tulla. Kui otsite viisi, kuidas oma emotsionaalset seisundit parandada või oma last toetada, võib kunstiteraapia olla just see lahendus, mida vajate.

‘Naisel on tihti korraga palju rolle ja vastutusi: ta töötab, kasvatab lapsi, hoiab suhteid, tegeleb enesearenguga, juhib majapidamist ja elab aktiivset sotsiaalset elu. Kõik need ülesanded nõuavad palju energiat ja pidevat mõtlemist, kuidas kõike “õigesti” teha. Pole ime, et vahel keha lihtsalt ei pea sellele vastu ja hakkab esile tooma ärevussignaale pideva väsimuse, ärevuse või isegi depressiooni näol. Mis teeb asja veel keerulisemaks, on süütunne, mis tekib iga kord, kui võtame aja iseendale puhkamiseks.

Psühholoogiaspetsialistid kinnitavad, et mitme ülesande samaaegne täitmine mõjutab naisi oluliselt negatiivsemalt kui mehi. Psühholoog Barbara Schneider Michigani ülikoolist märgib, et kuigi naisi peetakse sageli osavamaks korraga mitme asja tegemises, põhjustab see tihti liigset stressi ja emotsionaalset kurnatust. Naistele on omane olla üheaegselt professionaalselt edukas tööl, hoolitsev ema ning partner kodus, mis tekitab ülemäärase koormuse ja ei anna võimalust taastuda.

Paljud naised elavad pidevalt erinevate ülesannete täitmise režiimis, kus töö, kodused kohustused ja laste eest hoolitsemine on põimunud keeruliseks mustriks, jättes vähe ruumi neile endile. Uuringud näitavad, et rohkem kui 50% naistest kannatavad kõrge stressitaseme ja läbipõlemise all, eriti olukordades, kus töö- ja kodused kohustused kattuvad. Nii mõnelgi naisel võib  muutuda stress talumatuks ja umbes 40% kaalub töökohavahetust kroonilise läbipõlemise tagajärjel

Veelgi hullemal juhul süvendab olukorra ajapuudus puhkehetkedeks ja isiklikeks hobideks. Hobid võiksid olla olulised abivahendid stressi vähendamisel ja sisemise tasakaalu leidmisel, kuid ülekoormatus koduste ja tööalaste kohustustega röövib paljudelt naistelt ka selle võimaluse. Aja puudumine endaga tegemiseks viib rahulolu vähenemiseni elus, mis tekitab kroonilise stressi ja emotsionaalse kurnatuse nõiaringi.

Ja siit tekibki küsimus: “Kuidas edasi?” Meie vastus oleks, et täpselt nagu lennukis – esmalt hoolitse enda eest ning seejärel aita teisi. Enese eest hoolitsemine ei ole vajalik ainult kriisidega toimetulemiseks, vaid ka selleks, et õppida andma endale võimalust teha seda, mida me tõeliselt vajame: puhata, nautida, olla nõrk ja tegeleda hobidega. Oluline on mõista, et teiste eest hoolitsemiseks tuleb esmalt hoolitseda iseenda eest. Mitme ülesande täitmise juures kipuvad naised sageli oma vajadusi unustama, kuid sisemine tasakaal on alus, mis võimaldab kõiki rolle tõhusalt täita – olgu see ema, juht või lihtsalt inimene, kes püüdleb õnne poole.

Prioretiseerimine 

Oluline on välja tuua tähtsamad ülesanded ja seada need esikohale. See aitab vähendada survet teha kõike korraga. Eksperdid soovitavad vahel ka öelda “ei” lisakohustustele ja keskenduda sellele, mis hetkel tõeliselt oluline on.

Delegeerimine ja abi palumine

Osade ülesannete delegeerimine teistele, olgu selleks kolleeg või pereliige, ei ole nõrkuse märk. See aitab jaotada koormust ja säilitada energiat olulisemateks tegevusteks. Teadlaste sõnul on kohustuste delegeerimine üks tõhusamaid strateegiaid stressi vähendamiseks.

Teadlikkus ja pauside tegemine 

Regulaarsed lühikesed pausid ja teadlikkuse praktiseerimine, näiteks meditatsioon, aitavad sisemist rütmi aeglustada ja vähendada stressitaset. See võimaldab taastada emotsionaalset tasakaalu ja toimetulekut ülekoormusega. Lihtsad teadlikkuse tehnikad aitavad peatada mõtete keerlemist ja taastada kontrollitunde.

Isiklike piiride seadmine 

Naised seavad tihti teiste huvid enda huvidest kõrgemale. Oskus seada piire ja kaitsta oma isiklikku ruumi aitab mitte ainult säilitada tasakaalu, vaid ka vältida stressi kogunemist.

Hoolitsus iseenda eest  

Regulaarne puhkus, füüsiline aktiivsus, meeldivad emotsionaalsed suhted ja hobid mängivad võtmerolli emotsionaalse tervise säilitamisel. Need aitavad pingeid maandada ja erinevate ülesannete täitmisest eemalduda, andes kehale aega taastumiseks.

Kõike seda saab hakata ise oma ellu rakendama, aga on asju, mille juured on palju sügavamad. Näiteks soov kõigile meeldida ja kõigile sobida, superkangelase sündroom, päästjaks olemine perfektsionism, liigne kontroll – need on teemad, mida saab analüüsida ja muuta ainult koos spetsialistiga. Kujutlege naist, kes hommikul saadab lapsed kooli, jookseb siis tööle, juhib projekte, lõunal plaanib perepuhkuse, õhtul valmistab toitu, koristab, teeb koduseid ülesandeid ja mõtleb, kuidas korraldada lastele ideaalne sünnipäev. Selline eluviis meenutab arvutit, mis töötab pidevalt saja avatud aknaga. Seetõttu pöörduvad üha enam naisi psühholoogi või terapeudi poole, olgu see siis veebis või näost näkku, et end uuesti leida ja taastada. Maailmas, kus naistelt oodatakse üha rohkem, muutub psühholoogiline tugi lahutamatuks osaks teekonnal isikliku õnne ja harmoonia poole. Spetsialist, kui teejuht sisemise tasakaalu saavutamiseks, aitab tajuda ja mõista oma vajadusi, otsida tasakaalu hoolitsemise vahel enda ja teiste eest ning ehitada isiklik elu vastastikuse mõistmise baasil, aga mitte ohverdusel. Sest abi saamine ei tee meid nõrgemaks, vaid vastupidi, see aitab hoida jõulisena nende jaoks, kes on meile tõeliselt olulised – lapsed, pere ja meie ise.

Mõnikord muutub elu tõeliseks žongleerimise kunstiks, kus igal käel, õlal ja peas on balansseerimas kümneid ülesandeid, mõtteid ja ootusi. Kuid pidage meeles, et parim viis teiste eest hoolitsemiseks on esmalt hoolitseda iseenda eest!

Kasutatud kirjandus

Cabrera B. , (2016). Women Need Mindfulness Even More than Men Do. Women’s brain health initiative. https://womensbrainhealth.org/think-tank/think-twice/women-need-mindfulness-even-more-than-men-do 

Deloitte, (2022). New Deloitte report: working women face alarmingly high levels of burnout despite shifting work arrangements, rise in hybrid working. https://www.deloitte.com/global/en/about/press-room/men-face-alarmingly-high-levels-of-burnout-despite-shifting-work-arrangements-rise-in-hybrid-working.html

Field E., Krivkovich A., Yee L., Robinson N., & Kügele S. (2023). Women in the Workplace 2023. https://www.mckinsey.com/featured-insights/diversity-and-inclusion/women-in-the-workplace-2023

Gould E. (2024). Gender wage gap persists in 2023: Women are paid roughly 22% less than men on average. Economic Policy Institute. https://www.epi.org/blog/gender-wage-gap-persists-in-2023-women-are-paid-roughly-22-less-than-men-on-average

Hohlbaum, Ch. L.  (2011). Women Suffer from Multitasking More than Men. Psychology today. https://www.psychologytoday.com/us/blog/the-power-of-slow/201112/women-suffer-from-multitasking-more-than-men